Materjalid ja nende töötlemine- teema läbitud

Õpilane: Leiab teavet materjalide, nende omaduste ja töötlemise kohta, hangib ainealast teavet kirjandusest ja internetist ning kasutab seda.
Töö tegemisel otsisin teavet materjalide ja nende kasutamise kohta Opiq keskkonna materjalidest „Käsitöö ja tehnoloogia“. Uurisin, milliseid looduslikke materjale saab kasutada meisterdamisel. Samuti lugesin puidu ja looduslike materjalide omaduste kohta. Saadud teavet kasutasin oma töö kirjeldamisel.
Puidu osas sain infot, et tähtsamad füüsikalised omadused puidu puhul on tihedus, värvus, tekstuur, niiskusele reageerimine.

Kuna puidu tihedus sõltub suurel määral niiskusesisaldusest, siis arvestatakse puidu tihedust kuivana, kui puit sisaldab 12% vett. Puidu tihedus sõltub suurel määral ka puidu liigist. Maailma väikseima ja suurima tihedusega puitu saadakse troopikas kasvavatelt puuliikidelt.

Värvus on puidu oluline, kuid mitte püsiv tunnus. See muutub koos puu vanusega ja väga sageli ka puidu seismisel õhu ja valguse käes. Looduses kasvab nii valge, kollase, punase kui ka roheka ja musta värvusega puitu, kuid suurem osa puiduliike on pruunika värvivarjundiga.

Tekstuur on puidu lõikepinnal tekkiv muster, mille moodustavad aastarõngad, säsikiired jt. silmaga nähtavad puidu koostisosad.

Puidu reageerimine niiskusele on eelkõige puidu kui materjali üldine omadus. Puidu juuspeened sooned (kapillaarid) võivad imada niiskust nii veest kui õhust. Selle tulemusena puit paisub, kuivades aga kahaneb uuesti. Mõõtmete muutumine põhjustab puidu pragunemist, kaardumist ja kõmmeldumist.

Puidu mehaanilistest omadustest on esmatähtsad tugevus ja kõvadus. Tugevus näitab materjali vastupanuvõimet välistele jõududele. Et jõud võib materjalile mõju avaldada mitmes erinevas suunas, siis arvestatakse eraldi surve-, tõmbe-, painde- nihke- ja väändetugevust.

Puidu ehituse ja mehaaniliste omadustega on seotud ka selle materjali tehnoloogilised omadused. Kiulise ja poorse ehituse tõttu on puidul hea liimitavus, väikese tõmbetugevuse tõttu külgsuunas aga hea lõhastatavus. Kõvadusest sõltub suurel määral puidu lõigatavus, paindetugevusest aga painutatavus.

Õpilane: Võrdleb materjalide omadusi.
Puit on looduslik materjal, millel on erinevad tehnilised omadused. Puit on üsna tugev, eriti piki puidukiudu. Samas reageerib puit niiskusele – niiskusega võib puit paisuda ja kuivades kahaneda. Erinevad puuliigid on ka erineva kõvaduse ja tihedusega. Neid omadusi tuleb arvestada puidust esemete valmistamisel.
Mõõtmete muutumine põhjustab puidu pragunemist, kaardumist ja kõmmeldumist

Puidu mehaanilistest omadustest on esmatähtsad tugevus ja kõvadus. Tugevus näitab materjali vastupanuvõimet välistele jõududele. Et jõud võib materjalile mõju avaldada mitmes erinevas suunas, siis arvestatakse eraldi surve-, tõmbe-, painde- nihke- ja väändetugevust. Puidu puhul tuleb siin arvesse veel puidu kiuline ehitus. Sellest tingituna on puidul surve- painde- ja tõmbetugevus pikikiudu palju kordi suurem kui ristikiudu. Kõvadus näitab materjali vastupanuvõimet teiste kehade sissetungimisele. Ka see erineb puidu puhul eri suundades, kuid mitte nii suurel määral kui tugevus. Samas on kõvadus suuresti sõltuv puidu liigist. Nii on kasepuidu kõvadus 2 korda, tammepuidu kõvadus 3 korda ja õunapuu kõvadus koguni 4 korda suurem pärnapuidu kõvadusest.

Õpilane: Kasutab eset valmistades mitmesuguseid töövahendeid, valib sobivaima töötlusviisi.
Töökindad
Oksakäärid
käsitöötraat
Kaks suurt lillepotti
Kive
Puulehed
Sammal
Jämedamad puutüved (paksemad okskad, mis pole liiga pehmed või ära pehkinud)
Tööd tegin välitingimustes, õues.

Õpilane: Tunneb ja kasutab töötlemisel masinaid ning mehhanisme.
Tehnoloogiaõpetuses kasutatakse erinevaid masinaid ja mehhanisme materjalide töötlemiseks. Näiteks kasutatakse saagi puidu lõikamiseks, puuri aukude tegemiseks ja lihvimismasinat pindade silumiseks. Kodus olen kasutada saanud akutrelli kruvide sisse kruvimiseks, lihvimismasinat seinte lihvimiseks ja väljas saagi puuokste saagimiseks.

Oma töö tegin olemasolevate materjalidega käsitsi looduslikest materjalidest, sest kodus ei ole peenemaks puidutööks vajalikke masinaid. Samas tean, et töökojas kasutatakse erinevaid masinaid, mis aitavad materjale täpsemalt ja kiiremini töödelda ning nende kasutamisel tuleb alati järgida tööohutuse reegleid.

Õpilane: Valmistab omanäolisi esemeid, tunneb ja kasutab erinevaid liiteid.
Valmistasin dekoratiivse puu potis. Kasutasin tööks kuuseoksi, erineva suurusega kive, sügislehti, mida riisumisel sügise lõpus tekkis väga palju, lisaks sammalt ning kahte puutüve ehk jämedamat oksa, mille leidsin aiast.

Kuuseoksad kinnitasin omavahel ja puutüve külge käsitöötraadi abil. Traat aitas oksi koos hoida ja andis puule soovitud kuju. Potti lisatud kivid koos lehtedega aitasid puud paigal hoida ning sammal andis tööle loomuliku ja dekoratiivse välimuse. Töö tegemisel kasutasin materjalide ühendamiseks traadiga kinnitamist.

Kuna olen koduõppel ja kodus ei ole puidutööks vajalikke tööriistu, tegin töö looduslike materjalidega, mida oli võimalik kodustes tingimustes kasutada.

Õpilane: Kujundab positiivseid väärtushinnanguid ja kõlbelisi tööharjumusi.

Töö tegemisel püüdsin olla hoolikas ja kannatlik. Kasutasin looduslikke ja taaskasutatud materjale, et mitte midagi asjatult ära visata (need kuuseoksad oli vaja nagunii ära lõigata ja seetõttu oli hea neid oma tööd kasutada, nagu ka lehti). Töö käigus arvestasin ka ohutusega ja kasutasin kindaid, sest kuuseoksad olid väga torkivad ja teravad. Õppisin, et töö tegemisel on oluline planeerimine ja tööohutus.

Õpilane: Teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid, kasutab ohutult masinaid ning töövahendeid.
Töö tegemisel jälgisin tööohutust. Kuuseoksad olid teravad, seetõttu kasutasin töökindaid, et käsi kaitsta. Töötasin rahulikult ja ettevaatlikult, et mitte end vigastada.