Õpilane: Kirjeldab keemiliste kiudainete põhiomadusi, kasutamist.
Keemilised kiudained on materjalid, mida valmistatakse tehastes, mitte ei saada otse loodusest. Levinumad keemilised kiudained on näiteks polüester, nailon ja elastaan. Neid kasutatakse paljudes igapäevastes esemetes ja rõivastes, nagu spordiriided, joped, sokid, ujumisriided ning ka voodipesu.
Näiteks on spordiriided sageli tehtud polüestrist, sest see on kerge, vastupidav ja kuivab kiiresti. Elastaan muudab riided venivaks, mistõttu kasutatakse seda sukkades, retuusides ja ujumisriietes. Nailon on tugev materjal, mida kasutatakse jopedes, kottides ja vihmariietes.
Keemiliste kiudude head omadused on see, et need ei kortsu kergesti, hoiavad hästi vormi ja peavad kaua vastu. Samas ei hinga need alati nii hästi kui looduslikud materjalid ning võivad panna rohkem higistama.
Voodipesu valmistatakse tihti kas puuvillast või puuvilla ja polüestri segust. Puuvill on pehme ja hingav, kuid segumaterjal kestab kauem ja on lihtsam hooldada. Seetõttu kasutatakse sageli erinevate materjalide segusid, et ühendada mugavus ja vastupidavus.
Mõistan, et keemilised kiudained on praktilised ja igapäevaelus väga levinud, kuid nende valikul tuleb arvestada ka mugavuse ja naha heaoluga.
Tegin ka mõned fotod ja uurisin täpsemalt nende toodete keemilisi kiudaineid.
Voodipesu tootesildil on näha, et see toode sisaldab 100% puuvilla, mis on pehme ja hingav materjal ja on seetõttu voodipesuna ideaalne.
Pleedi tootesildil on näha, et see toode sisaldab 100% peen meriinovill, mis on väga pehme ja soe materjal, kuid pesus tõmbuks ka veidi kokku, kuid sobib soojapidavuselt hästi pleediks.
Talvejope tootesildil on näha, et see toode sisaldab Pealiskangas: 100% polüamiid, Täidis: 100% polüester, Vooder 1: 100% polüamiid, Vooder 2: 100% polüester. Need materjalid on vastupidavad, hoiavad hästi sooja ja kuivavad kiiresti, mistõttu sobivad hästi üleriiete valmistamiseks.
Leidsin keemiliste kiudainete siit allikast https://et.wikipedia.org/wiki/Keemilised_kiudained
Õpilane: Teadvustab materjalide valikul nende mõju tervisele.
Olen teadlik, et erinev materjalide valik rõivastes ja esemetel mõjutab ka meie tervist ja mugavust. Mõned materjalid on nahale pehmed ja hingavad, teised aga võivad nahka hoopiski ärritada või põhjustada higistamist. Materjalide omadused nagu niiskuse imavus, õhuringlus ja pehmus määravad selle, kui mugavad on riided ja millistesse olukordadesse need kõige paremini sobituvad.
Näiteks:
Puuvillane materjal hingab hästi ja sobib igapäevaseks kandmiseks, sest see ei ärrita nahka ja laseb õhul liikuda. Sama heade omadustega on ka linane riie, mis sobib eriti hästi suvekuudel kanda. Olen ka ise suvel linaseid riideid kandnud ja nendega on tõesti mugav kuumal suvepäeval olla, sest need ei saja higistama.
Polüester ja teised keemilised kiudained kuivavad aga kiiresti ja on vastupidavad, kuid ei lase õhku nii hästi läbi ning võivad ka rohkem seetõttu higistama panna.
Elastaan, mida kasutatakse näiteks spordiriietuses, muudab materjali venivaks ja mugavaks, kuid see võib samuti liigselt higistama ajada, seetõttu oleks hea kui see oleks kombineeritud mõne teise materjaliga, et nahk ei higistaks liigselt.
Seepärast ongi oluline igal materjali valikul mõelda oma naha tervisele, tegevusele ja ilmastikule, et riided ei tekitaks ebamugavust ega põhjustaks nahaärritust.
Õpilane: Valib ja kombineerib eseme valmistamiseks sobivaid materjale ja töövahendeid.
Õpilane: Valib ja kombineerib eseme valmistamiseks sobivaid materjale ja töövahendeid.
Kui teen käsitööd (koon või heegeldan), oskan valida töö jaoks sobivad materjalid ja töövahendid. Näiteks kui pean kuduma, siis valin lõnga infos oleva info järgi sobivad vardad või kui heegeldan, siis õige sobivusega heegelnõela. See info on alati olemas toote etiketil, mis hõlbustab sobivate materjalide õigete töövahenditega ühendamist.
Oskan arvestada ka sellega, millist eset ma teen, näiteks pehmema lõnga valin mütsi või salli jaoks, tugevamast materjalist aga saaks valmistada näiteks koti, mis oleks ka vastupidav. Vajadusel saan kombineerida erinevaid materjale, et tulemus oleks ilus kuid samas ka praktiline. Seega mõistan, et sobivate materjalide ja töövahendite valik aitab teha töö lihtsamaks ning tulemus jääb kindlasti ka parem.
Foto ja info leidsin siit: https://www.abakhan.ee/blog/kui-suured-vardad-kudumiseks-valida
Sain teada, et esimene samm on mõista lõnga sildi juhiseid. Lõnga sildil peaks olema kirjas soovitatud varda suurus. Kui sul ei ole sobiva suurusega varrast, võid proovida kasutada lähima suurusega varrast. Siiski tuleb silmas pidada, et see võib muuta lõpptulemuse tihedust ja väljanägemist.
Õpilane: Oskab kasutada õpitud käsitöötehnikaid: Kasutasin kudumisel õpitud tehnikaid: silmuste ülesloomist, parempidist ja pahempidist kudumist ning töö lõpetamist.
Õpilane: Koob kirjalist pinda ning koekirju koeskeemi kasutades, koob ringselt. Kudusin väikse näidise mustriga, kus kasutasin enda tehtud koekirja skeemi. Ringselt kudumisel tuli kasutada viit kudumisvarrast ja kududa tuli järjest ringi.
Ringselt kudumise kohta, kuidas seda teha, leiadsin väga hea õppevideo siit: https://www.garnstudio.com/video.php?id=43&lang=ee
Tegin selle kohta ka power pointis esitluse, mida näha käsitöö organiseerimine peatüki all.
Kahe lõngaga kudumine
Ringjas kudumine