Skip to main content

3.3. Mäestikud ja mägismaad- teema läbitud

 tv pilt lk 54

tv pilt lk 55

Tutvusime Opiq.ee keskkonnas õpiku teemaga "Mäestikud ja mägismaad". Robin sai teada, et mäed võivad paikneda üksikult või koonduda mäeahelikeks ja mäestikeks, mis on enamasti tekkinud laamade põrkevööndites. Ta õppis, et mäestikud jaotuvad mäestikeks ja mägismaadeks ning neid eristatakse ka kõrguse, vanuse ja tekke järgi, kusjuures noored mäestikud on kõrged ja järsud, vanad aga kulunud ja laugemad. Samuti sai ta teada, et mägine pinnamood mõjutab tugevalt inimtegevust, asustust ja elatusviise ning kõrgematel aladel on elu keerulisem, kuid seal kasutatakse loodusressursse, karjamaid, hüdroenergiat ja turismivõimalusi.

Lisaks täitis Robin kõik opiq.ee ülesanded antud teema all ja mõned töövihiku ülesanded.

Arutasime läbi mõisted:
mägi – kõrgendik, mille kõrgus jalamilt on sadu või tuhandeid meetreid (mountain)
mäeahelik – sadade või tuhandete kilomeetrite pikkune mägede rida (mountain chain)
mäestik – mägise pinnamoega piirkond, mille moodustavad paralleelselt kulgevad mäeahelikud (mountain range)
mägismaa – mägise pinnamoega piirkond, kus mäed ja mäeahelikult paiknevad korrapäratult ning nende vahel laiuvad kõrgtasandikud (highlands)
org – pikliku kujuga süvend maapinnas, mis on kahelt poolt veeruga piiratud (valley)
nõgu – süvend maapinnas, mis on igast küljest veeruga piiratud (depression)

Eesti keel