tv pilt lk 46
Tutvusime õpiku teemaga „Ülikoolid ja õpetlased“. Robin sai teada, et kõrgkeskajal kujunesid toomkoolide baasil esimesed Euroopa ülikoolid, mis olid linnades tegutsevad õpetlaste ja üliõpilaste kutseühendused ning mängisid tähtsat rolli haridus- ja teaduselus. Ülikoolides õpetati ladina keeles ning õppetöö toimus loengute ja vaidluste kaudu, kus keskseks sai arutlemine ja loogiline mõtlemine ehk skolastika. Ülikoolidel olid suured privileegid ja rahvusvaheline tähendus, sest seal omandatud kraadid kehtisid kogu Euroopas. Kuigi kirikul säilis tugev mõju, murdsid ülikoolid kloostrite haridusmonopoli ning tõid esile kuulsad õpetlased nagu Pierre Abélard ja Aquino Thomas, kelle ideed mõjutasid tugevalt keskaja mõttemaailma. Ka Eesti aladelt mindi õppima välismaa ülikoolidesse ning esimeseks Eesti päritolu teadlaseks peetakse Tallinna Mauritiust.
Lisaks täitis Robin kõik opiq.ee ülesanded antud teema all. Tv.ülesannete lahendamine.
Jätsime meelde mõisted:
rektor – ülikooli eestseisja või juht
dekaan – teaduskonna juht ülikoolis
bakalaureusekraad – teadustöö eest saadava madalama erialase taseme nimetus ülikoolides, vt ka magistri- ja doktorikraad
dispuut – teaduslik väitlus, vaidlus, arutelu
doktorikraad – teadustöö eest saadava kolmanda, kõrgeima astme nimetus ülikoolides, vt ka bakalaureuse- ja magistrikraad
kursiivkiri – kaldtähtedega kirjaliik
magistrikraad – teadustöö eest saadava teise astme nimetus ülikoolides, vt ka bakalaureuse- ja doktorikraad
skolastika – keskaegne õpetamis- ja mõtlemisvorm, mis püüdis loogika abil Jumalat ja maailma seletada
tv pilt lk 47
