Kuna oleme saanud defektiga töövihiku (II osa), kus üks peatükk oli täiesti puudu, on töövihiku ülesanne välja prinditud. Õnneks saime mõned töövihiku pildid Avitast ja laps sai neid ikka täita.
Tutvusime õpiku teemaga „Eesti muinasaja lõpul“. Robin sai teada, et 6.–12. sajandil ei tuntud Eestis veel kirja ning ühiskond oli keerulisem ja kihistunum, kui varem arvati. Olulisel kohal olid suguvõsad, kelle kätte koondusid rikkus ja võim, ning riiki juhtisid pealikud kollektiivse otsustamise kaudu. Enamik inimesi olid vabad maaharijad, kuid ühiskonnas leidus ka maata inimesi ja orje, keda kasutati nii tööjõuna kui ka kaubavahetuses. Naistel oli muinasaegses Eestis suhteliselt tähtis roll ning nende seisund sõltus päritolust ja piirkonnast. Eestlased uskusid enne ristiusku looduse ja esivanemate väesse ning kuigi kristlus oli naaberaladel levinud, jäi Eesti muinasaja lõpul veel valdavalt oma uskumuste juurde. Muinasaja lõpuks olid kujunenud maakonnad, kihelkonnad ja linnused, arenes meresõit ja kaubandus ning Eesti ala oli tihedalt seotud nii Skandinaavia kui ka idapoolsete naabritega.
Lisaks täitis Robin kõik opiq.ee ülesanded antud teema all. Tv.ülesannete lahendamine.
Jätsime meelde mõisted:
kihelkond – Eesti ala tähtsaim haldusüksus, mille piires otsustati kõiki kohaliku elu küsimusi
maakond – kihelkondade ühendus
Kasutasime opiq fotot, ülesande lahendamisel.
