Kuna oleme saanud defektiga töövihiku (II osa), kus üks peatükk oli täiesti puudu, on töövihiku ülesanne välja prinditud. Õnneks saime mõned töövihiku pildid Avitast ja laps sai neid ikka täita.
Tutvusime õpiku teemaga „Vana-Vene riik“. Robin sai teada, et Vana-Vene riigi teke oli seotud skandinaavia päritolu viikingite ehk varjaagidega, kelle seast pärines ka esimene vürst Rjurik. Riigi keskuseks kujunes Kiiev, mille vallutas vürst Oleg, ning tähtsat rolli mängisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere Bütsantsi ja Kesk-Aasiaga. Vana-Vene riik oli paljurahvuseline ning eri rahvad sulandusid aja jooksul ühtseks vene keelt kõnelevaks rahvastikuks. Ametlikult võeti ristiusk vastu 988. aastal suurvürst Vladimir Püha ajal ning riigi kõrgaeg saabus Jaroslav Targa valitsusajal, mil tugevnes keskvõim, arenes seadusandlus ja kultuur. Riik killustus hiljem paljudeks vürstkondadeks ning lagunes lõplikult 13. sajandil mongolite vallutuste tõttu. Novgorod kujunes oluliseks kaubandus- ja kultuurikeskuseks, kus rahvakoosolekul veetšel oli suur otsustusõigus. Vana-Vene ühiskonnas kuulus võim peamiselt vürstidele ja bojaaridele, naiste olukord erines piirkonniti ning kultuur oli tugevalt mõjutatud Bütsantsist.
Lisaks täitis Robin kõik opiq.ee ülesanded antud teema all. Tv.ülesannete lahendamine.
Jätsime meelde mõisted:
varjaagid – tänapäeva Venemaa aladel ja Bütsantsis tegutsenud viikingid
Rus – Vana-Vene riigi nimi Skandinaavia allikates; vahel nimetati varjaage ka russideks, seega andsid nemad nime nii Vana-Vene riigile kui ka hilisemale Venemaale (Russland, Russide maa)
tšuudid – osa läänemeresoome rahvaid, sh eestlased, Vana-Vene allikates
bojaar – Vana-Vene ülik
veetše – rahvakoosolek Vana-Vene linnas
družiina – Vana-Vene vürsti sõdalastest kaaskond
Kuna teeme tööd opiquga puudus meil raamatu pilt ja üks töövihiku ülesanne jäi tegemata.
