Kuna oleme saanud defektiga töövihiku (II osa), kus üks peatükk oli täiesti puudu, on töövihiku ülesanne välja prinditud. Õnneks saime mõned töövihiku pildid Avitast ja laps sai neid ikka täita.
Tutvusime õpiku teemaga „Skandinaavlased, viikingid“. Robin sai teada, et Skandinaavia maad moodustasid keskajal ühtse kultuuriruumi, kus kuni umbes 1000. aastani kummardati vanu jumalaid ning elati oma tavade järgi. Kuigi viikingeid peeti kaua vaid julmadeks sõdalasteks ja röövliteks, olid enamik neist talupojad, kaupmehed ja käsitöölised ning nende kultuur oli hästi arenenud. Ühiskond oli kihistunud, sinna kuulusid kuningad, ülikud, vabad talupojad ja orjad, ning naistel oli võrreldes paljude teiste Euroopa piirkondadega suhteliselt suur sõnaõigus. Viikingiretked said alguse maa ja rikkuse puudusest ning oskuslikust laevaehitusest, mis võimaldas rännata ja asustada uusi alasid Euroopas, Islandil, Gröönimaal ja isegi Põhja-Ameerikas. Viikingiaeg lõppes, kui Skandinaavias kujunesid tugevad riigid, võeti vastu ristiusk ja omaalgatuslikud retked asendusid kaubanduse ja kuningavõimu tugevnemisega.
Lisaks täitis Robin kõik opiq.ee ülesanded antud teema all. Tv.ülesannete lahendamine.
Jätsime meelde mõisted:
viiking – rüüste- ehk nn viikingiretkel olev Skandinaavia sõdalane, tähendab ka lihtsalt viikingiaegset skandinaavlast
viikingiaeg – Euroopa ajaloo periood (u 800– 1050), mida iseloomustavad Skandinaavia sõdalaste sõja- ja kaubaretked
ting – rahvakoosolek Skandinaavias
ruunid – viikingite tähestik
saaga – lugulaul, kangelasmuistend
skald – lugulaulude koostaja ja ettekandja viikingiühiskonnas
Kuna teeme tööd opiquga puudus meil raamatu pilt ja üks töövihiku ülesanne jäi tegemata.
