Õppisime Opiq.ee keskkonnas teemat „Küla ja talu“. Rääkisime sellest, et keskajal elasid talupojad enamasti külades, millel oli ühine maa ehk saras. Külasid juhtis külavanem ning olulised otsused tehti koos.
Igas talus elas üks pere, vahel ka sulased ja teenijad. Talupojad ei olnud võrdsed – oli nii rikkaid peremehi kui ka vaeseid pärisorje.
Elu oli raske ja sõltus põllutööst. Suvel tehti palju tööd, talvel tegeleti käsitööga. Naised hoolitsesid majapidamise ja laste eest, lapsed aitasid varakult tööd teha.
Talud olid lihtsad suitsutared, toit napp ja riided ise tehtud. Rõõmu pakkusid pühad, tantsud ja külapidustused. Talupoegi peeti töökateks, kuid nende elu oli vaevanõudev ja vaene.
Lisaks töövihiku ülesanded.
Jätsime meelde mõisted:
küla – maa-asula, mille moodustavad lähestikku paiknevad talud
saras – külakogukonna ühine maavaldus, mis koosnes põllu-, heina- ja karjamaast, metsast ning kalastuskohtadest