tv pilt lk 20
Õppisime Opiq.ee keskkonnas teemat „Rüütlikultuur“. Rääkisime sellest, et rüütliks hakati valmistuma juba varakult – poisid õppisid ratsutamist, mõõgavõitlust, jahipidamist, malemängu ja luulet, teismeeas teenisid nad kannupoistena ning umbes 20-aastaselt löödi nad rüütliks. Rüütli ideaalideks peeti mehisust, vaprust, au, head kasvatust ja truudust. Mõõgavõitlus nõudis rüütlilt jõudu, osavust, liikuvust ja ettearvamatust.
Rüütli põhitegevus oli sõjapidamine ja võitlus, kuid kuulsust ja kogemusi hangiti ka ohtlikel turniiridel ja jahil. Kirik mõistis turniirid hukka, kuid rüütlitele pakkusid need võimalust oma oskusi ja vaprust näidata. Rüütlikultuur kajastus ka kirjanduses – näiteks „Rolandi laulus“, Arturi lugudes ning trubaduuride ja minnesingerite luules, kus ülistati vaprust, truudust ja õukondlikku armastust.
Rüütleid eristati heraldika abil, millest kujunes isalt pojale pärandatav vapp. Rüütlielu juurde kuulusid ka pidulikud kombed, pidusöögid ja daamide imetlus, kuid liigne söömine ja joomine, koos lahingutest saadud vigastuste ning raske eluviisiga, mõjusid halvasti nende tervisele – vanemas eas kannatasid rüütlid sageli liigesepõletiku, seljavalude ja lagunevate hammaste all.
Lisaks tv ülesanded.
tv pilt 21
