tv pilt lk 18
Õppisime Opiq.ee keskkonnas teemat „Rüütlid ja linnused“. Rääkisime, kuidas keskajal kujunes välja rüütliseisus – elukutselised ratsasõdalased, kes said oma teenistuse eest isandalt maad ja talupoegi. Rüütlitest kujunes omaette seisus, kellel oli uhke eluviis ja kindlad moraalinormid. Rüütli tunnusteks olid mõõk, kilp, piik ja raudrüü, mille arenguga muutus sõdimine järjest keerukamaks. Aja jooksul kaotasid rüütlid oma sõjalise tähtsuse, kui hakati kasutama tulirelvi, ning paljud neist muutusid mõisnikeks või liikusid palgasõduritena teistele maadele. Rüütliseisuse tõusuga hakati 11.–13. sajandil ehitama kivilinnuseid, mis olid nii kaitserajatised kui ka võimu sümbolid. Linnused rajati kõrgendikele, neid ümbritses vallikraav ja tugevdasid paksud müürid. Elu linnuses polnud siiski mugav – ruumid olid külmad ja pimedad, kuid seal toimus valitsejate igapäevaelu: peeti nõupidamisi, pidusööke ja pidustusi. Püssirohu leiutamise järel muutusid linnused kaitseks vähem tõhusaks, kuid jäid veel kaua aadli elu ja võimu sümboliks. Robinile pakkus see teema huvi.
Lisaks tv harjutused.
Jätsime meelde mõiste:
rüütel – elukutseline raskerelvastusega ratsasõjamees, kes läbis rüütlikslöömise rituaali; rüütlite eluviis ja moraal olid erilised
tv pilt 19
